Mängi sõnadega:

Sõnadega mängimine on väga hea idee; see aitab säilitada meie aju võimekust. Sõnamängule keskendumine stimuleerib meie loogilist mõtlemist. Kui me keskendume ristsõnale, nõuab see päris palju vaimset energiat.

Pärast ristsõna lahendamist on meie aju sageli täiesti väsinud. Sama võib juhtuda ka muusika mängimisel, kunsti loomisel või käsitööga tegelemisel. Need tegevused võivad tekitada sügava kontsentratsiooni seisundi, mida mõnikord nimetatakse „vooguks”, kus me unustame kõik muu ja ei märka isegi, et aeg lendab.

Mõni aasta tagasi selgitasid insenerid, et sellised seadmed nagu FM-raadio, telerid ja telefonid tekitavad pidevat elektromagnetilist „müra”, mis võib häirida peamisi signaale. Selle vältimiseks tegid nad ettepaneku suunata kogu mittevajalik müra Linnutee poole.

Linnutee valiti sellepärast, et seal on suur asteroidi kontsentratsioon ja peeti ebatõenäoliseks, et inimkond kunagi seda konkreetset suunda kosmoses uurima hakkaks. See selgitus anti juba ammu ja pole selge, kas ettepanekut kunagi tegelikult ellu viidi.

Ma kasutan seda lugu metafoorina ristsõnade väärtuse kohta. Me võime mõelda kõigile oma „negatiivsetele lainetele” või hoiakutele kui mingisugusele „tarbetule signaalimüra”, mille me saadame oma isiklikku ristsõna, justkui saadaksime selle Linnutee poole.

Prantsuse ajaleht Libération nimetas oma sõnamängude lehekülge kunagi Rajeux’ks; see on mänguline slängisõna, mis tähendab sõna-sõnalt ‘kade’, kuid kirjutatakse jeux (‘mängud’ inglise keeles). Seda võib tõlgendada ka kui ‘halva iseloomuga mängija’ või ‘halva kaotaja’, mida illustreeritakse sageli näljase kassiga.

Kui soovite hakata lahendama ristsõnu ja olete algaja, võib see alguses olla keeruline. Üks kasulik nõuanne: paljudes ristsõnades kasutatakse samu sõnu ikka ja jälle, nii et järk-järgult tekib teil ristsõnade lahendamiseks vajalik sõnavara.

See on tegelikult üks ristsõnade lahendamise peamisi eeliseid: need aitavad parandada sõnavara ja õigekirja. Samuti võivad need olla meeldiv viis aega veeta teistega, isegi inimestega, kellega me muidu ei pruugi rääkida. Ristsõna ühine lahendamine võib tunduda väikese saavutusena ja ühise kogemusena.

Mõned perekonnamängud toimivad sarnaselt, näiteks Boggle või Scrabble, kus sõnu moodustatakse tähtede ümberpaigutamisega. Need võivad olla lõbusad tegevused, mida saab jagada sõprade ja perega.

Slang

Kui kuulata lapsi koolis, võib mõnikord kuulda, kuidas nad sõnadega mängivad; räägivad omavahel slängis või isegi „verlanis” (prantsuse keele tavaks, kus sõnade silbid pööratakse ümber, mis tähendab sõna-sõnalt „tagurpidi rääkimist”). See on väga hea harjutus: see laiendab sõnavara ja soodustab loovust, luues uusi sõnu või isegi uusi tähestikke, sarnaselt teise keele õppimisega. Samamoodi kasutavad vanemad põlvkonnad mõnikord „vana prantsuse keele” sõnu, väljendeid ja idiome, mis on mõjutatud nende piirkonnast ja kultuurist, isegi sama riigi piires.

Ajalugu ja tähendus

Kui vaatame keele ajaloolist arengut, näeme, et see on sajandite jooksul oluliselt muutunud. Keskajal kirjutasid enamiku Euroopa kirjandusteostest kloostrite mungad. Mungad olid koos kuningliku dünastia liikmetega ainsad inimesed, kes oskasid kirjutada, sest nad olid ainsad haritud inimesed igas riigis.

Mungad elasid kogu Euroopas, kuid nende eluviisid varieerusid sõltuvalt iga riigi kultuurist ja mõjudest. Keel arenes ja areneb edasi tänu kultuurivahetusele, mis on kujunenud ladina, slaavi, ungari ja paljude teiste keelte mõjul. Keelte arengu uurimine aitab meil mõista, kuidas kultuur on mõjutanud Euroopa ajalugu.

Prantsusmaal tekkis pärast keskaja lõppu liikumine nimega „Les Lumières” (tõlgituna „Valgus”). Selle perioodi kirjanikud ja filosoofid kirjutasid sageli vanaprantsuse keeles. Üks esimesi autoreid, kes Prantsusmaal entsüklopeedia koostas, oli Denis Diderot, valgustusajastu oluline tegelane.

Kultuurid võivad riigist või piirkonnast olenevalt olla väga erinevad. Mõnikord kasutame väljendeid või idiome, mis näivad olevat sarnase kirjapildiga, kuid nagu Roald Dahl oma raamatus „BFG” mainis: „Sama sõna võib olla täiesti erineva tähendusega sõltuvalt keelest, milles seda kasutatakse.”

Isegi kui sõna on kirjutatud samamoodi, peaksime olema väga ettevaatlikud, sest selle tähendus võib olla täiesti erinev.

Kui me sõnadega mängime, on üks vanimaid vorme luule; tegelikult on see spetsiaalselt loodud „sõnamäng”. Luule on eksisteerinud juba sajandeid ja sellega kaasnevad paljud reeglid, mida ei saa lihtsalt ignoreerida.

Luuletust võib võrrelda spordi või muusikaga; sellel on reeglid, mida peame järgima, ja see nõuab tehnikaid, mida saab aja jooksul omandada. Reegleid ja piiranguid austades, kuid samal ajal rütmi ja riimi järgides kirjutades võib luua väga ilusaid tekste. Tõenäoliselt on laulude sõnadgi alguse saanud luulest.

“Tänavakultuur” ja “teadlik räpp”:

Kultuur areneb igas riigis erinevalt ja mingil hetkel tekkisid tänavatelt sellised liikumised nagu „vastukultuur”. Vikipeedia järgi „väljendab vastukultuuriline liikumine kindla ajastu jooksul konkreetse elanikkonna eetikat ja püüdlusi”. Näiteks võib tuua hip-hopi, räpi või rokkmuusika žanrid, nagu punk ja punkrock. Räpist arenesid hiljem välja sellised harud nagu slam või teadlik räpp (prantsuse keeles Rap Conscient).

Slam on tuntud selle poolest, et paneb suuremat rõhku tekstile ja sõnadele; peaaegu täielik pühendumine sõnadele; nagu tagasipöördumine luule juurde. Kunstnikud loevad oma tekste ette ilma muusika taustata.

Siin on mõned räppkultuuri esindajad, kes on omaks võtnud slämmi ja teadliku räpi:

Hocus Pocus x Oxmo Puccino – Equilibre